Atividade

Featured

Papél Instituisaun Mídia Kombate Dezinformasaun iha Timor-Leste: Perspetiva Conselho de Imprensa

Dili, 9 Jullu 2025 – Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CITL), kuarta feira ne’e, iha salaun enkontru Conselho de Imprensa realiza Konferénsia Nasional ba Estabelesementu Estrutura Aliansa Verifikadór Faktu.

Atividade Konferénsia nasionál ne’e realiza ho objetivu atu bele ofisializa estrutura Aliansa Verifikadór Faktu hodi bele kontribui ba kombate dez-informasaun no atu kontinua literasia mídia iha Timor-Leste.

Partisipa iha atividade refere, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Prezidente Conselho de Imprensa Atuál no Sesante, Membru na’in rua, Diretór Ezekutivu no estrutura, Reprezentante Unesco, Na’in ba Mídia no Jornalista sira nomós kongresista sira hotu.

Diskursu Prezidente Conselho de Imprensa, Antonio Maria da Conceicao Moniz Mali

Exelénsia sira, bainaka distintu sira, kolega profisionál sira mídia nian, no parseiru sira hotu.

Onra boot ida mai ha’u atu ko'alia ba ita-boot sira ohin iha konferénsia importante ida-ne'e ne'ebé foka ba kombate dezinformasaun.

Ha’u hakarak hahu hodi subliña katak instituisaun mídia sira iha Timor-Leste la’ós de’it observadór ba lia-loos; maibé mos defensor ativu ba lialoos sira.

Konvidadus no partisipantes sira,

Iha era Plataforma dijital ne’ebé dezinformasaun aumenta buras -karik ho motivu polítika no ekonomia, ka motivu sira seluk ne’ebé ita labele kontrola, mídia tenke hamriik iha fileira oin kedas hodi kombate lia falsu no defende lialoos.

Ba okaziaun Konferénsia ohin loron ba asuntu refere ha’u hakarak hato’o prespetiva CITL nian kona-ba konferénsia ida ne’e.

  1. Instituisaun Mídia sira nu'udar Guardiaun ba Lia-loos

Mídia nia papél fundamentál maka atu informa públiku ho loloos, justu, no independente. Iha demokrasia joven hanesan Timor-Leste, papel ida ne’e sai kritiku liutan. Dezinformasaun hafraku konfiansa públiku nian ba instituisaun sira, dezvaloriza demokrasia, no haketak/harahun/fahe ita-nia sosiedade. Maibé, wainhira instituisaun sira mídia nian iha nafatin kompromisu ba lia-loos, hatuur faktu sira ne'ebé verifikadu, no tane as jornalizmu étiku, maka sei tulun kria ambiente ba sosiede ida ne'ebé bem informadu no bele reziste hasoru informasaun falsu sira.

  1. Harii Kultura Verifikasaun nian

Conselho de Imprensa haree institusionalizasaun ba verifikasaun faktu sira iha ekosistema mídia nian hanesan fatuk-inan ida hodi kombate dezinformasaun. Konferénsia ida-ne'e, ne’ebé dedika ba formalizasaun aliansa estrutura sira verifikasaun faktu nian, nu’udar pasu signifikativu ida ba oin. Instituisaun sira mídia nian tenke integra prosesu verifikasaun sira iha nivel hotu-hotu hosi reportajen nian. La'ós de'it kona-ba atu counter informasaun falsu sira hafoin espalladu, maibé prevene diseminasaun informasaun falsu sira antes nia espalha.

  1. Hametin Kapasidade no Independénsia Mídia nian

Iha ita-nia esforsu koletivu atu kombate dezinformasaun, ita tenke rekoñese katak kompromisu de’it la to’o. Ita-nia instituisaun mídia sira presiza ferramenta sira. Sira presiza asesu no sira presiza protesaun. Permite ha’u atu destaka área krítika tolu ne’ebé ami, nu’udar Conselho de Imprensa, fiar katak presiza asaun urjente no investimentu sustentável.

  • Treinamentu iha Ferramenta no Tékniku Verifikasaun Dijitál

Iha ambiente informasaun ohin loron nian, lia-bosok sira espalla lalais liu duké uluk. Foto ne'ebé manipuladu bele sai viral iha minutu balun nia laran. Rumor ida ne'ebé laiha baze iha WhatsApp bele hamosu tauk no konfuzaun iha ita-nia komunidade sira molok jornalista ida konsege investiga.

Tanba ne’e mak ita tenke ekipa ita-nia jornalista sira ho ferramenta no téknika verifikasaun dijitál modernu. La sufisiente ona atu depende de'it ba fonte tradisionál sira. Ita-nia jornalista sira tenke hetan treinamentu atu verifika imajen sira liuhosi reverse image search, analyze metadata, geolocate videos, and utiliza open-source intelligence techniques sira etc.

Iha Timor-Leste, ita hare tiha ona oinsa disinformasaun espalha iha tempu krize nia laran. Purezemplu, durante pandemia COVID-19, mídia sosiál nakonu ho informasaun falsu, hahú hosi kura falsu sira to'o teoria konspirasaun sira kona-ba vasina sira. Jornalista, liuliu jornalista lokál sira susar tebes atu analiza dadus sira tanba laiha ferramenta ka tools sira atu prova/rejeita alegasaun sira ho lalais no konviniente.

Conselho de Imprensa iha kooperasaun ho sentru formasaun mídia no parseiru internasionál sira, iha kompromisu atu fasilita programa formasaun regulár sira, liuliu ba komunidade mídia sira ne’ebé dalabarak sai hanesan pontu kontaktu dahuluk ba públiku. Ita tenke garante katak laiha jornalista ida iha Timor-Leste mak hela iha kotuk ka delek teknolojia iha era digital ne’e..

  • Asesu ba Dadus ne'ebé Loos no Fonte sira ne'ebé Kredível

Luta hasoru dezinformasaun la'ós de'it kona-ba nega lia-bosok sira, maibé liuliu oinsa fornese informasaun ne'ebé loos, oportunu, no asesivel.

Infelizmente, iha Timor-Leste dala barak jornalista sira hasoru difikuldade atu hetan asesu ba dadus públiku báziku. Dalaruma relatóriu governu nian sira fó sai tarde, dokumentu xave sira la disponivel online, no porta-vós ofisiál sira bele la responde tuir tempu. Situasaun vakum informasaun ida-ne'e kria espasu ba espekulasaun no lia-bosok sira atu buras.

Ezemplu forte ida maka eleisaun parlamentár 2022, bainhira boatu sira kona-ba manipulasaun votu nian sirkula barak, media sira koko atu verifika reklamasaun sira, maibé lahó asesu ba dadus eleitorál iha tempu-reál ka klarifikasaun lalais hosi autoridade sira, sai dezafiu atu counter misinformation ho disinformation sira ho efetivu.

Ita tenke hadi'a ida-ne'e. Conselho de Imprensa insiste ba transparénsia institusionál no estabelesimentu mekanizmu fornesimentu dadus nian entre ajénsia públika sira no mídia. Jornalista sira tenke iha asesu feitu ba, purezemplu, estatístika saúde nian, dadus eleitorál sira, desizaun tribunál nian, no auditoria finanseira sira, atu nune'e sira bele informa ba públiku, la'ós de'it reajen ba boatus sira. Lia-loos labele subar iha burokrasia nia kotuk.

  • Protesaun Legál no Institusionál ba Jornalizmu Independente

Jornalista sira sei labele kombate dezinformasaun se sira ta'uk atu ko'alia lia-loos.

Enkuantu ita-nia Konstituisaun no Lei KomSos proteje liberdade imprensa, maibé iha realidade kazu sira ne’ebé preokupante iha ne’ebé jornalista sira hetan intimidasaun, submete ba prosesu legal, hetan dezakreditasaun públikamente liuhusi media sosial tanba deit publika istória sira ne’ebé faktuál. Ida-ne'e iha efeitu ida ne'ebé maka'as, la'ós de'it ba ema sira ne'ebé envolve, maibé ba ambiente mídia tomak.

Ezemplu seluk, jornalista hasoru ameasa legál tanba halo reportajen kona-ba korrupsaun no iregularidade sira, hetan impedimentu, detensaun etc..

Conselho de Imprensa defende maka’as reforma legál hodi proteje jornalista sira hosi prosesu sira ne’e no forma intimidasaun sira seluk. Ami mós husu atu hametin independénsia institusionál hosi mídia públika no órgaun reguladór sira, nune’e sira livre atu hala’o operasaun lahó interferénsia polítika. Tanba wainhira jornalista sira sente hetan protesaun, sira hetan kbiit atu buka lia-loos la ho ta'uk no ho responsabilidade.

Hakarak fo mensajen kalru ida ba publiku no autoridade sira katak jornalista la’os hakarak hetan tratamentu espesial (diperlakukan secara istimewa). Nesesidade ba Formasaun, Asesu Informasaun ka dadus, no Protesaun la'ós ejijensia ida atu hetan tratamentu espesial maibé nu’udar fundasaun ba sistema mídia ida ne'ebé maka bele tulun kombate dezinformasaun sira. Conselho de Imprensa iha kompromisu tomak atu defende pilár sira-ne'e, liuhosi polítika, parseria, no prátika ne’ebé ohin loron lori ita hotu mai hamutuk iha fatin ida ne’e.

Hamutuk, ho estrutura verifikadór faktu (Fact-Checker) sira ne'ebé ita formaliza ohin loron, ita bele asegura katak lia-loos la'ós atu defende de'it, maibé lialoos ne’e tenke buras (impresta liurai TLPU nia liafuan).Conselho de Imprensa, nu’udar reguladór no promotór ba liberdade imprensa no étika mídia, iha kompromisu atu servisu hamutuk ho parseiru nasionál no internasionál sira hodi reforsa kapasidade hirak ne’e.

  1. Konfiansa Públiku no Literasia Mídia

Dezinformasaun buras wainhira literasia mídia nian fraku. Instituisaun sira mídia nian tenke partisipa ativamente iha esforsu edukasaun públika nian hodi tulun sidadaun sira halo diferensa entre informasaun ne'ebé kredivel no manipulasaun. Iha parseria ho sosiedade sivíl no instituisaun edukasionál sira, ita bele harii ambiente informasaun ida ne'ebé reziliente

  1. Servisu Iha Aliansa

Kombate dezinformasaun labele halo iha mesa-mesak deit. Media ida mesak sei labele luta hasoru dezinformasaun. Estabelesimentu aliansa estruturadu ida hosi verifikadór faktu (Fact-Checker) sira maka nu’udar rekoñesimentu ida katak kolaborasaun maka forsa. Hamutuk maki ta bele, fiar an la’o bao in. Conselho de Imprensa prontu atu suporta aliansa ida ne’e liu husi:

  • Estabelese matadalan étika sira ba verifikasaun faktu nia;
  • Fasilita koordenasaun entre mídia sira;
  • Estabelese koperasaun ho parseiru sira hodi tulun dezenvolve liutan estrutura ne’e
  • Promove transparénsia no responsabilizasaun iha servisu sira mídia nian.

Ikusliu, ha’u hakarak taka ho lia menon ida katak, lia-loos la mosu hanesan ne’e deit, maibé depende bai ta-sira ne’ebé defende lialoos ne’e no media mak nu’udar pilar importante ho nia papel papél desizivu atu alkansa no realiza luta ida ne’e..

Hamutuk ho aliansa ida-ne'e ne'ebé ita formaliza ohin, ita bele harii futuru ida iha ne'ebé faktu sira manán rumoris no lia-bosok sira, no lia-loos hetan protesaun la'ós de'it hosi lei, maibé hosi kompromisu, kolaborasaun, no korajen.

Obrigado barak,

Viva Jornalista,

Viva Lialoos,

Viva Estrutura Fact-Checker

Viva CI